| KÜLASTAJAD | |
LOODUSHARIDUS | |
AMETLIK TEAVE | |
Toeta | Prindi | Est Rus Eng |
  |
|
Amuuri leopard
Tallinna Loomaaias avati 29. aprillil 2006 amuuri leopardi ekspositsioon, mis oli ühtlasi ka amuuri leopardi kaitsekampaania aasta avaüritus. Kampaania raames on kõigil võimalus toetada amuuri leopardi kaitset, ostes temaatilist T-särki (vaata näidiseid siit), mille hinnast läheb kümmekond protsenti selle kauni ja karismaatilise loomharulduse kaitseks looduses. Särke saab osta kampaania-aasta lõpuni nii loomaias kui ka AS FIFAA müügivõrgust (T-särgipoed).Aasia äärmine idaosa – Kaug-Ida – on valdavalt mägine piirkond, kus valitseb parasvöötme mussoonkliima, põhjaosas tundra, lõuna pool liigirikas sega- ja laialehine mets. Kaug-Ida unikaalne loodus on väga rikkaliku ja omapärase loomastikuga. Seal kohtab nii põhja- kui lõunamaiseid liike, peaaegu kõrvuti elutsevad põder ja tähnikhirv, pruunkaru ja kaeluskaru, ilves ja tiiger, hunt ja punahunt, metsis ja faasan. Tilluke maaala Venemaa Kaug-Ida kagunurgas Jaapani mere ääres – Edela-Primorje – on tõenäoliselt Venemaa bioloogiliselt mitmekesiseim piirkond, ta on koduks 30% Venemaa punasesse raamatusse kantud ohustatud liikidest, kellest 15% elab vaid selles piirkonnas.
Amuuri leopard asustab mägitaiga piirkondi, eelistades murdmaastikke, kus vahelduvad seedrimänni ja laialehiste puude segametsad ning nulumetsad, kaljulõhangud ja veelahkmed. Teda kohtab harva kõrgemal kui 400 m. Amuuri leopard väldib sügava lumega alasid, ka kaljusele mererannikule tuleb väga harva.
Pesapaik kaljulõhes ning puuõõnes
Leopardi alamliikidest on amuuri leopard välimuselt kõige enam eristunud. Suured (5x5cm) laiade vahedega (kuni 2,5cm) ja tumeneva keskosaga rosetid kirkal oran˛ikaskollasel taustal teevad temast ühe kauneima karvakasukaga leopardi.
Kirev tähniline kasukas sulandub hästi loodusesse ja muudab looma raskesti märgatavaks.
XX sajandi jooksul vähenes amuuri leopardi levila dramaatiliselt. Kui sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lõunaosa tavaline asukas, siis ajapikku moodustus 3 isoleeritud asurkonda, millest lõpuks jäi alles vaid üks. Tänapäeval elab Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea kokkupuutealal vaid ligi poolsada isendit.
Amuuri leopardi arvukuse vähenemise üheks peapõhjuseks on salaküttimine. Kütitakse nii leopardi kui tema saakloomi. Uluksõraliste salaküttimine vähendab leopardi toidubaasi. Toidu vähenemisel ründab leopard koduloomi ja tungib tähnikhirvede kasvandustesse, mis viib konflikti inimesega.
Leopardi kaitseks on välja töötatud kiskjakahjude loomapidajatele hüvitamise programm. Et vähendada toidunappusest tingitud rändeid ja rünnakuid koduloomadele, antakse leopardidele lisasöödaks hulkuvaid koeri ja lõpnud koduloomi. Pärast 1960.-70. aastate leopardinahabuumi, kui leoparde kütiti karusnahatööstuse tarbeks, on kaasajal “tänu” tiigripopulatsiooni vähenemisele järjest enam hakatud tiigritele lisaks küttima leoparde traditsioonilise hiina rahvameditsiini tarbeks.
Leopard pole metsaraie suhtes nii tundlik kui teised kaslased, kuna saab hakkama ka noorendikes. Siiski jääb teedeehituse, metsaraie, inimasustuse pealetungi ja eeskätt sagedaste metsapõlengute tõttu leopardile sobivaid elupaiku ja toidubaasi järjest vähemaks. Laialipillatud ja isoleeritud asurkondades sagenevad suguluspaaritused, hääbub geneetiline mitmekesisus ja väheneb viljakus.
Amuuri leopardi liigikaitse programm
AMUURI LEOPARDI SAATUS ON VÕETUD RAHVUSVAHELISE TÄHELEPANU ALLA 1996. a. toimus Vladivostokis I ülemaailmne amuuri leopardi kaitse nõupidamine. Töötati välja amuuri leopardi säilitamise strateegia ja otsustati rahvusvahelise finantsabi kaasamise küsimus. 2001. a. toimus Vladivostokis II ülemaailmne nõupidamine. Võeti vastu amuuri leopardi kaitsemeetmete plaan. 2002. a. asutati ALTA (Amur Leopard and Tiger Alliance), mis ühendab 12 looduskaitseorganisatsiooni eesmärgiga hoida amuuri leopardi ja tiigrit lõplikult hääbumast ning kindlustada nende ellujäämine Venemaa Kaug-Ida ja Hiina looduses. ALTA liikmed töötasid välja amuuri leopardi kaitse programmi:
Esialgsed kaitsemeetmed on olnud edukad ja seiretulemused näitavad, et amuuri leopardi väikese loodusliku asurkonna arvukust on suudetud säilitada samal tasemel. Loomaaiad saavad amuuri leopardi kaitsele oluliselt kaasa aidata mitmes valdkonnas:
1961. a. püüti loodusest 9 amuuri leopardi. Praegu elab 89 loomaaias üle maailma umbkaudu 250 isendit. Kahjuks sattus rajajaisendite hulka üks hiina leopard P. p. japonensis, kes osutus väga viljakaks. Seetõttu on loomaaedades täiesti puhastverd suguvõimelisi amuuri leoparde vähe, seisuga 31.12.2004 oli neid vaid 11. Info tehistingimustes elavate leopardide kohta kantakse suguregistritesse. Amuuri leopard on tõenäoliselt ainuke suur kaslane, kelle puhul tuleks lähemas tulevikus kõne alla taasasustamine loodusesse, kasutades loomaaedade loomi. Loomi taasasustataks tõenäoliselt Sihhote-Alini mägismaa lõunapiirkonda, alale, kust leopardid kadusid ligi 30 aastat tagasi.
Tehistingimustes kogutakse informatsiooni loomade geneetilise ja füsioloogilise seisundi, käitumise ja sigimise kohta. Loomaaedades saadud teadmisi ja kogemusi (näit. ohutud narkoosimeetodid jms.) saab edukalt kasutada välitingimustes.
Loomaaedade osa loodushariduse andmisel ja looduskaitseliste ürituste läbiviimisel on raske ülehinnata. |
|||||||||||||||||||||||
 | |||||||||||||||||||||||||
     |
  |
